Aeg on täis valusaid pisaraid ja andeksandmatuid pettumusi, kuid on ka täis hetki, mis iial ei unune ja säravad aastate pärast ning hüüavad tasa... oli kord...

Hei. Otsustan siis tänasest päevast rääkida. Ärkasin hommikul kell 10, sest mu armsal vennal, Talisel, on nii kuradi tume ja madal hääl ning see äratas üles mu. Tõusin ja läksin suurde tuppa. Mingi hetk ajas ema mul tädi üles, ja siis hakkasime varsti sättima ning linna. Linnas jõudsime ära käia STYLO's, sain sealt ühe jaki, siis mingites poodides veel, siis siriuses, kus ma elus esimest korda tellisin kanawrappi, ja see oli niivõrd hea. Siis liikusime Taskusse, sealt Eedenisse, kus käisime kõik poed läbi, ja siis läksime sööma. Võtsin pannkoogi maasikatoormoosiga ja desserdi. Peale seda tulime ära koju. Siin niisama lebos. Mingi kella poole üheksa või üheksa ajal tuli Liisbeth siia, ja siis me olime arvutis ja tegime pilte Webcamtoy'ga, kuulasime muusikat, vaatasime Mr.Beani ning Shrek'i, rääkisime MSNis inimestega jms. Kell 22.45 tõmbas ta minema, ja siis jäin õega kahekesi. Ema ja tädi läksid pidu panema, niiet mul pole õrna aimu millal nad koju jõuavad. Praegu vaatan telekast tv3'e pealt mingit filmi, ja niisama lebos. Varsti ära voodisse und ootama, aga ma kahtlen, et see nii pea tuleb. Mõtteid on miljoneid peas.. Ma pole üldse oma tunnetes enam kindel. Ma lihtsalt ei tea, mida arvata või tunda, ja see teeb elu nii raskeks! Ma lihtsalt ei oska enam.. Aga heaküll, ma praegu lähen, niiet ilusat und kiisud ♥

--

                                               Liiiiisuga :) Leidsin ainult ühe normaalse pildi.