One day baby we'll be old, oh baby we'll be old.

Wednesday, December 19, 2012

It's okay. I knew you'd leave anyway. Everyone does.




Kõik pole üldse nii, nagu võiks või peaks. Olen üksildaseks jäänud, sest keegi ei leia enam aega hoolida. Võiks ju vahest küsida, et:''Oi, Emma, kuidas sul läheb?" Aga ei, sellest ei hooli keegi.. Ja see teeb lihtsalt meeletult haiget. Pole ju raske leida mõnda minutit, et küsida, kuidas läheb. Mina lihtsalt ei suuda mitte hoolida. Ma tahan, et te kõik oleks rõõmsad.. Ja nii ma siis omaette halan. Ei, ma ei ole mingi nõrguke. Ma lihtsalt ei jõua seda kõike enda sees enam hoida. Aga eks ma kuidagi elan ikka edasi. Tappev see pole ju. Lihtsalt, see oleks teist väga armas, kui leiaksite vahest aega mulle.. Ja ma pole mingi ego täis bitch, kes ainult endale mõtleb, ärge arvake. (:


'E.

Tuesday, December 18, 2012

Vahel vaatame taevasse, kas meil on aega veel, kui ei ole, siis seda millegi arvelt laename..

Tere rahvas. Andke andeks, et ma pole nii ammu kirjutanud. Mul pole olnud eriti aega ja viitsimist.. Vahepeal pole midagi erilist juhtunudki. Vaheaeg on kohe-kohe käes viimaks, jess. Kolm päeva veel. Maailmalõpp peaks ka ju reedel tulema. Kuigi ilmselgelt väga ei usuta seda. Mina igatahes mitte, mjäu. Ja siis tulevad jõulud ning aastavahetus ja lõpuks ka minu sünnipäev, wohoo. Ilmselt ma proovin vaheajal nii tihedalt kirjutada, kui võimalik.

 Kui keeruline kogu see värk tegelikult on.. Aga siiski, mulle tundub, et ma olen jälle kiindunud. Võinoh, ma ei tea, kas kiindunud, aga selline hea tunne tekib selle inimesega rääkides. Ja nii ongi hea. Isegi, kui tema midagi ei tunne, on minul vähemalt hea. Ja nii peabki jääma. Vahet pole, kas ma jään eluõpuni vallaliseks. (:



'E.

Monday, December 3, 2012

I'm dreaming of a white christmas.



Andke andeks, et pole ammu kirjutada jõudnud. Aega pole olnud. Aga ega vahepeal eriti palju polegi juhtunud. Üleeelmine nv olin üksi kodus. Möödunud reede oli Liisu sünnipäev, mis oli lihtsalt super. Nii palju nalja sai, et anna otsad. Lihtsalt pariiiiiiim. Sorri Meelis, kui sa seda loed, aga vahepeal sa käisid nii närvidele, et anna otsad. Aga pole midagi, elu läheb edasi. Igatahes, kõigest ma ei viitsi siia kirjutada, niiet kui vaja, küsi ise msnis või kusagil. Igatahes, laupäeval jõudsin natuke peale 8t koju õhtul, Üksinda Kodus käis telekast. NII NUNNU. Hull jõulutunne tuli sisse ikka.. Tahan jõule jubaaaaa. Oh, kui vahvaaaa. Oijah, igatahes, teate, vaheajani jäänud ainult 3 nädalat, täiesti pael, kui vähe. Nii kaua tuleb pingutada, siis 2 nädalat puhkust. Ja Lauraga viime juba oma unistusi kah täide. Nii meeldib see. Ja wohhoo, sellel nädalavahetusel jälle vaba pind. Ema Tallinnas. Niiet kutsun mõned inimesed siia ööseks ma arvan. Je. Aga hea küll, ma praegu lähen, proovin homme või kunagi jälle kirjutada. Tõsiselt kaaa. Davai, cya.

"Kasparil on au kanda maailma kõige lollima inimese tiitlit, mille üle ta ainult rõõmu tunneb." Selle lause pühendasin ma ainult Kasparile, niiet, palun, kullake, aa, medali võid ka saada. :3